Midagi tuleb siia kirjutada, aga mida, seda minu aju ei võta... (Herru)

Hmm alustame siis tänase nädala algusest...
Esimesed kaks tundi olid tööõpetused, kus me süüa hakkasime tegema. Mina, Rennu ja 2 tüdrukut veel pidime pitsat tegema. Ilma pikalt lobisemata: see pitsa ei tulnud välja kohe mitte üldse..

(ahvatlev, kas pole)

Pitsa tehtud, mõned tunnid kah üle elatud jõudis kätte meie "lemmiktund" - söögivahetund. Nagu meile kombeks, vedasime me jälle kihla internetiaadressiga lipaka (lipiku) peale. Mul vedas ja kaalikas istusgi üllataval kombel meie lauda.

Naermised naerdud, jõudsime me kuidagi ka kuuendasse tundi, milleks osutus "juhuslikult" kirjandus. Seal sai veel korrata neid toredaid asjandusi, mille nimed olid käänded ja siis saigi juba tund läbi... Ainus jama oli see, et õps tahtis, et mina, Rennu ja veel paar klassikaaslast jääksid klassi, sest tuli ju meiega rääkida sellest jumala etaolümpiaadist -.- 

Tänu sellele jamale jõudsime me inimeseõpetusse alles poole tunnipärast. Lisaks sellele saime me ühelt meie klassikaaslaselt - kes oleks meie pärast peaaegu pidanud üksinda plakatit esitama - pahandada... 

Kuidagi sai ka see küsimusi + irvitamist täis tund läbi ja juba jõudiski kätte aeg koju minna... Või noh, nagu minupuhul: aeg trenni minna...

Ja juba me olemegi kullakallisse teisipäeva jõudnud...

Teisipäeval pidin ma KAKSKÜMMEND minutit varem ärkama, sest koolis toimus viieliste pildistamine... (kunagi panen pildi kh...) Riietehoius helistasin kullakallile Rennule (kellega ma olin juba hommikul rääkinud). Tüdruk ütles, et ta varsti jõuab. Kui ta lõpuks kohale jõudis, siis sain ma teada, et pärast neid lõputuid meeldetuletusi oli ta ikkagi suutnud ära unustada pildistamise ja seega lausa jooksis kooli (minujaoks kohutavalt naljakas vaatepilt). Kusagil 5 - 10 minutit oodates suutsime me jõuda arvamusele, et nad teevad meist ka portreepildid, mis pakkus pääris palju närveerimist.

Lõpuks saime pildistamisele ja meie õnneks selgus, et mingeid portreepilte ei tulegi...

Einoo kunst oli suuht norm aga Rennu (ja ka minu) kurvastuseks jõusid kätte JÄLLE söömine... 

Kaalikake kallike istus taaskord meie lauda, mis tähendas minu ja Rennu lakkamatut irvamist + hilisemaid arutlusi teatud põhjustel. 

Edasi veeres päevake aeglaselt - kätte oli jõudnud viimane vahetund. Selles vahetunnis juhtus pääris palju: esiteks, kuulsime me kaalika klassivenda ütlemas: "Vaadake see poiss onju, see kaalikas (pärisnime ei kasuta) ta armastab teid" teine kohutav asi oli see, kui me Rennuga meie klassijuhatajaga rääkisime ja siis ilmus meie ette kaalikas, tehes balleti liigutusi... (muide, kui kaalika klassivend meiega rääkis, juhtus meie klassijuhataja meie kõrval olema -.-)

Enne trenni olime me Rennu pool ja mängisime Temple Run 2'te, et teenida piisavalt raha sellejaoks, et Rennu endale naise saaks osta... xD 

Siis oli kahjuks aeg minna trennikesse kallikesse, kus seekord tuli joosta 40 mintsa ringiratast... Kui trenn läbi, läksime Rennuga linna, et tuua postiautomaadist ära pakk, mille Rennu saanud oli. Et sinna saada, sõitsime bussiga kesklinna, siis lõunaka bussiga lõunakasse ja lõpuks kusagile võru tänava kanti... Seal üritasime me kuidagi aru saada, kust postkontorisse saada... Oi oi ma juba peaaegu unustasin, oodates lõunakeskuses bussi suutsin ma kukkuda enda pyksipõlve lõhki... Ja nüüd tagasi orienteerumise juurde: Peale  u 15 minutit edasi - tagasi käimist suutsime leida lõpuks üles õige tee ja kõigest mõne ajapärast leidsime end Eesti Posti eest.

Oodates järjekorras, avastasin mina, et minu põlveke oli verine... Ma veel ei tea päris kindlalt miks, aga kuidagiviisi leidis Rennu oma kotist plaastrid ja seega plaasterdasime me rõõmsalt minu jalga, oodates meie numbrit. 

Lõpuks saime tulema ja veel enne bussipeale minekut käisime läbi Siriusest ja ostsime 2 hamburgerit ning 2 friikartulit xD. Ainus jama oli see, et meil oli bussini kohutavalt palju aega, mille tulemusena kõndisime me Rennuga pooled bussipeatused läbi enne, kui buss suvatses end meile näidata...

Kokku kestis meie reisike u 3h (niivähe juu).

Ja veidike ka tänasest...

Tänane päev algas mõtetult, nagu ikka. Matemaatikas saime me taaskord kätte kuubiku, mida lahendada (viimase, õnneks). 

Peale seda saime me ka sööma, kus kaalikake juba eitea mitmendat korda MEIE kõrvale istus -.- Täna esitasime me ka talle eelneval päeval tekkinud kaks küsimust: kas ta on vampiir ja kui kaua on ta 13 olnud? xD Me saime ka temalt midagi vääga kahtlast kuulda. Nimelt ütles ta meile midagi sellist: Miks sina ainult jood ja sina õgid? sina oled ju paks ja sina peenike... Seletuseks niipalju, et Rennu sööb ja mina vaid joob, sest printsessile, nagu mina ei kõlba koolitoit... Paksu all siis mõtles ta mind ja ilmselgelt peenikese all Rennut... 

Ülejäänud päev veeres "normaalselt", saime kekast vabastust ja avastasime keka ajal raamatu nimega: Haldjate tants, mille peategelase parim sõber oli täpne Rennu koopia...

Peale tunde istusime me Rennu pool, irvitades, tehes popcorni ja mõeldes välja äri, millega Ameerikas leiba teenida :P

Ja nüüd ma siin siis olen, kuulan Smilers'it, käed väsinud kirjutamist ja arutlen, kuidas on parim viis telefoni ära lõhkuda ja mille kuradi jumala pärast Rennul kirjutamine niipalju paremini välja tuleb, kui mul.

:)